Tartu spordihall: halli habemega jutt (15.2.2008) 

Kümme korda võite arvata, millest rääkisid paljud pealtvaatajad, kui nad pärast viimast Tartu Ülikooli / Rocki korvpallimeeskonna võitu Permi Ural Greiti meeskonna üle ülikooli spordihoonest jahedasse märtsiõhtusse lahkusid. Ju panete paari esimese korraga täkkesse.

Päris paljud rääkisid omavahel halli habemega juttu: Tartu vajab rohkem pealtvaatajaid mahutavat spordihalli.

Ka pealtvaatajate hulgas olnud korvpallikohtunik Harri Nuka hõikas lahkumise ajal: millal sa siis halli ükskord valmis ehitad. Ju ta mäletas, et olen sel teemal aastate jooksul vähemalt poolsada korda kirjutanud. Viipasin üle väljaku teisele poole, kus oma emotsioone jagasid linnapead ja maavanemad: nemad peaksid ehitama.

Ehitad, ei ehita, võiks ja peaks, aga Tartu on ikka ilma korraliku hallita, kuhu mahuks piisavalt Rocki poolehoidjaid, kus annaks korraldada ka suuremaid turniire (kasvõi sedasama Eurocupi finaalturniiri, ilma et ülikooli kergejõustiklaste treeningud kannataksid), mis oleks meie linna korvpalliajaloo ja hetkeseisu vääriline. Pole.

Helistasin mängujärgse emotsiooni pealt linnapeale ja küsisin: mis emotsiooni tekitas Rocki mäng Tartu uue halli küsimuses. Linnapea vastas kiiresti, et see saal on väikseks jäänud jah.

Edasi rääkis linnapea, et uue halli planeeringut menetletakse, millal hall aga reaalsuseks saab, seda ei tea. Investeeringuid vajavad Tartus näiteks Ahhaa keskus ja lasteaiad, ka veekeskus on väikseks jäänud, seega tuleb igasuguste plaanide tegemisel olla realist – nii rääkis linnapea.

Muidugi olid ka linnapeal emotsioonid ülikooli spordihoones mängu vaadates laes, kuid – menetlemise ajal hindame oma finantsvõimekust, rääkis linnapea, otsime ka partnereid, tegeleme sellega, et lähiperspektiivis Tartusse ikkagi hall tuleks. «Aga ühe-kahe aasta jooksul seda ei juhtu,» resümeeris meer.

Vaevalt ma teistsugust vastust ootasingi, kuigi proovisin provotseerida: kas ikka värske mängu emotsioon polnud nii hea ja suur, et linnapea järgmisel päeval otsustanuks: halli tulekut peab kiirendama.

Tegelikult märkasin linnapea jutus üht positiivset muutust küll. Erinevalt varasematest linnapeadest ja varasematest juttudest ei arutlenud ta seekord teemal, kas sellist suuremat halli Tartule üldse vaja on. Nii on ikka arutletud. Et mõnel korral toovad Rocki mängud küll 3000-kohalisse halli täismaja, aga mida teha ülejäänud ajal.

Gedvydas Vainauskas, Lietuvos rytase korvpallimeeskonna omanik, kellega sel teemal mõnel korral olen juttu vestnud, on alati selle peale öelnud: need asjad on omavahel seotud. Suurem hall kasvatab ka publikut, suurem hall aitab meeskonnal edeneda, mitte nii, et enne ootate ära meeskonna jõudmise euroliiga (seal mängivad Lietuvos rytas ja Kaunase Þalgiris) tasemele ja alles siis hakkate halli ehitama.

Ja veel, mida linnapea jutust kõrva taha panin: linn otsib halli tegemiseks partnereid.

Kas ei oleks siinjuures paslik teha üks ettepanek: Tartu ärimehed, kellele oleks jõudu spordihalli tegemises ja tegemistes osaline olla, äkki tuleks kokku ja teeks ühe selge ja sirge ümarlaua… Riho Illak, Rein Kilk, Neinar Seli, Gunnar Kraft, Alar Kroodo, Leida Kikka, Aleg Kirs, Arvo Kivikas, Antti Moppel, Andres Linnas, Raivo Rand, Aivar Tuulberg, Mart Avarmaa, Juhan Kolk, Urmas Past ja teised, mida arvate?

Allkirju ma koguma ei hakka…

Tartu Postimehe esikülg 1. septembril (1.9.2009),
auhind Euroopa ajalehtede kujunduskonkursil