Sant suhtumine ajaloosse (12.8.2009) 

 

On üks hea jutt. Ja teine, halb jutt. Ühel ja samal teemal. Suhtumisest ajaloosse. Alustan heast.

Nädalapäevad tagasi andis Tartu linnavalitsus teada, et Küüni tänava rekonstrueerimise käigus maapõuest avastatud vana hoone müürijuppi saab tulevikus läbi klaasi vaadata. Jalutad mööda kesklinna tänavat ja vaatad jalge all olevat müüri. Vahva.

Nii saame jälle miskit näha ja teada oma linna ajaloost. Sellest, mis siin olnud enne meid.

Pole ju Tartus väga vanast ajast palju alles ja nähtaval, seega on iga väikenegi asi põnev. Kui Rein Kilk näitas ükskord oma uue Antoniuse-hotelli sisemust, siis oli väga põnev hotelli keldris müürijuppe vaadates aduda, kui madal oli tänava kõrgus aastasadu tagasi. Midagi sellist näitab meile ilmselt ka Küüni tänava klaasauk.

Halb jutt tuleb pikem. Sellest, et enne kui välja pakkuda uusi projekte, tuleks vanadesse austavamalt suhtuda.

Uudis Küüni tänavast tuletas meelde, et meil on ka maa peal üks müür, linnamüür Laia tänava ääres Laia ja Munga tänava vahel. Täiesti «elus» linnamüür. Info järgi ca 130 m pikk, 2 m paks ja kuni 4 m kõrge. Läksin vaatama.

Umbrohi ulatub linnamüüri ääres kohati rinnuni, üks takjapõõsas tõuseb koguni silmade kõrguseni. Plank restaureerimata müüriosa ümber on ammu ümber kukkunud ja lagunenud, selle taga kasvavad juba väikesed kased.

Laialt tänavalt viib müüri juurde prügine rada, nii et seal pole eriti suur juhus sita sisse astuda. Korras müüriosa ääres on mullahunnik ja mingi vett poolenisti täis auk justkui oleks keegi tahtnud müüri alla pommi panna. Siin-seal vedeleb prügi, püsti on paar metallposti, tuules lehvib tükike piirdelinti.

Miski ei ütle mulle seal müüri juures, mis müür see siin õigupoolest on... Küll aga ütleb korratu ümbrus valju häälega, et ega kedagi see müür eriti huvita.

Aga ma mäletan linnavalitsuse lubadusi, et müüri siseküljel olev Müürivahe tänav tehakse korda. On räägitud lausa jalgteest Laialt tänavalt Munga tänavani. Hiljem loen ühest eelmise aasta detsembrikuu leheloost, et lähiajal on linnavalitsusel plaanis linnamüüri juurde paigaldada teabetahvel, samasugune, nagu on mujalgi Tartu tähtsamate vaatamisväärsuste juures ning et tahvli tekst on koostatud ja tahvel graveerimisel.

Nüüd on juba järgmise aasta august ning ainsad tekstid, mida ma seal müüri juures loen, on plangule kirjutatud «monkeys» ja rohu seest vastu vaatav «Carriba-rum»...

Miks me ei suhtu oma ajaloosse uhkusega?

Muidugi pole see müürijupp mingi eriline turismiobjekt, kuhu giidid välismaalasi viiksid. Aga see võiks olla meile endile oluline, sest palju seda väga vana ajalugu Tartus üldse on. Muidugi on hetkel raha vaja olulisematele asjadele, kuid umbrohu niitmine ja plangu parandamine – isegi tutvustav silt – ei tohiks ju võtta miljoneid. Isegi mitte kümneid tuhandeid.

Või on asi selles, et see müür asub Raekoja platsist liiga kaugel.

Tartu Postimehe paariskülg uuenenud Tartu tähetornist (26.4.2011)